Põhikiri

SIHTASUTUSE VÄÄRTUSTADES ELU PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on: Sihtasutus Väärtustades Elu.
1.2. Sihtasutuse Väärtustades Elu (edaspidi Sihtasutus) eesmärk on kriisirasedusega kaasnevaid probleeme ennetava ja neid lahendava tugisüsteemi arendamine ja varaline toetamine ning pereväärtuste propageerimine ühiskonnas.
1.3. Sihtasutuse soodustatud isikute ringi kuuluvad kriisiraseduse ohvrid – lapsed ja nende vanemad – ning juriidilised ja füüsilised isikud, kes soovivad anda oma panuse sihtotstarbelise tugisüsteemi ülesehitamiseks ja toimimiseks.
1.4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Kirikute Nõukogu.
1.5. Sihtasutus hõlmab oma sihtotstarbelise tegevusega Eesti Vabariiki tervikuna.
1.6. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.7. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.
1.8. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Põhiseadusest, Sihtasutuste seadusest, teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

2. SIHTASUTUSE ÜLESANDED
2. Oma eesmärgi täitmiseks Sihtasutus:
2.1. avab ülemaalise tugisüsteemi ülesehitamiseks erinevaid alaprogramme;
2.2. toetab majanduslikult ja organisatsiooniliselt vastavate alaprogrammide tegevust ja nendega seotud ürituste korraldamist;
2.3. toetab ühe alaprogrammina abordieelse ja abordijärgse nõustamise korraldamist meditsiiniasutuste juures;
2.4. annab nõu Sihtasutuse kompetentsi kuuluvates küsimustes;
2.5. korraldab sihtotstarbelisi uurimusi, konverentse ja seminare, koolituskursusi mittelitsentseeritud mahus, koolitusi koostöös riiklikult akrediteeritud õppeasutustega;
2.6. rakendab meetmeid valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks (sihtfondide asutamine, neisse raha kogumine ja väljamaksete tegemine);
2.7. edendab koostöövõrgustikku Eestis tegutsevate või tegutsemist alustavate samalaadsete eesmärkidega organisatsioonidega;
2.8. koostöös riigiasutuste ja asjaomaste organisatsioonidega toetab abordieelse ja abordijärgse nõustamise kui teenuse osutamise kvaliteetstandardi (vajadusel nõustaja kutsestandardi) väljatöötava toimkonna, samuti paikkondlikke tugisüsteeme (tugikeskuseid) ülesehitavate toimkondade moodustamist ning loob olemasolevate võimaluste piires igale toimkonnale tegevuseks vajalikud eeldused;
2.9. moodustab erinevate alaprogrammide täitmiseks toimkondi ja gruppe;
2.10. töötab välja iga alaprogrammi majandamise põhimõtted ning koostab nende alusel tulude-kulude koondeelarve;
2.11. toetab projektipõhise rahastajana (kui koostööleppes ei ole ette nähtud teisiti) nende juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevusi, mis aitavad kaasa Sihtasutuse põhikirjas loetletud eesmärkide saavutamisele;
2.12. katab vajadusel soodustatud isikute transpordi, majutusega, toitlustusega, meditsiinilise teenindamisega ning valdkonnas tegutsevate spetsialistide (k.a väliskülalised) tegevuse ja vastuvõtuga seotud kulutused;
2.13. sõlmib riigiasutustega, Eesti Kirikute Nõukoguga ja teiste partneritega lepinguid, milledes sätestatakse osapoolte ühised eesmärgid ja koostöövaldkonnad;
2.14. sõlmib koostöölepinguid teiste organisatsioonide ja asutustega Eestis ja mujal maailmas;
2.15. taotleb vastavalt alaprogrammide eelarvele vajalikku eraldist riigieelarvest, rakendab meetmed sponsorvahendite kaasamiseks (sh fondidest jt. juriidilistelt isikutelt, samuti eraannetajatelt), korraldab heategevusfondi tegevust ja sihtotstarbelisi korjandusi;
2.16. tegeleb heategevusega;
2.17. annab välja stipendiume;
2.18. määrab tugisüsteemi korraldamises ja selle edaspidises tegevuses silmapaistnud isikutele tulemusliku töö eest tunnustusauhindu;
2.19. annab välja ja levitab õppematerjale, reklaammaterjale, trükiseid, brošüüre, audio- ja videokandjaid ning loob veebilehti oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
2.20. on rahvuslike ja rahvusvaheliste kristlike, heategevus- või haridusorganisatsioonide asutajaliige või liige;
2.21. asutab tugikeskuseid ja turvakodusid, koole ja laagreid õigusaktidega sätestatud korras;
2.22. arendab muid tegevusi, mis on kooskõlas õigusaktidega ja Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkidega.

3. SIHTASUTUSE NÕUKOGU
3.1. Sihtasutuse kõrgemaks organiks on 3-7-liikmeline nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
3.2. Sihtasutuse nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu liikmetena kaasatakse esindajaid erinevatest riiklikest ja valitsusvälistest institutsioonidest ning ühendustest, kelle tegevuse eesmärgid on samalaadsed Sihtasutuse eesmärgiga. Nimetatud institutsioonide ja organisatsioonide esindajate määramisel ja tagasikutsumisel arvestab asutaja nende institutsioonide ja ühenduste ettepanekuid.
3.3. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.
3.4. Nõukogul on õigus algatada nõukogu liikme tagasikutsumise juhul, kui nõukogu liige jätab olulisel määral täitmata oma kohustused või ei ole võimeline osalema nõukogu töös või kahjustab oluliselt Sihtasutuse huve või tema vastu on alustatud pankrotimenetlus.
3.5. Nõukogu liikmeks ei või olla Sihtasutuse juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
3.6. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees korraldab nõukogu tööd. Esimehe puudumisel täidab esimehe ülesandeid aseesimees.
3.7. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nelja (4) kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku esimees või teda asendav aseesimees ja koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
3.8. Nõukogu koosoleku peab esimees või teda asendav aseesimees kokku kutsuma, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
3.9. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Sihtasutuse põhikirja muutmise algatamiseks on vajalik, et selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest.
3.10. Igal nõukogu liikmel on üks hääl ja tal ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda.
3.11. Nõukogu koosolek protokollitakse ja selle kirjutavad alla koosolekut juhtinud nõukogu esimees või aseesimees ja protokollija. Protokolli kantakse ka nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
3.12. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
3.13. Nõukogu liikmele tema ülesannete ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastava tasu maksmise tingimused määrab nõukogu kindlaks Sihtasutuse aastaeelarve kinnitamisel.
3.14. Sihtasutuse nõukogu:
3.14.1. võtab vastu otsuseid Sihtasutuse tegevuse edendamise strateegilistes küsimustes;
3.14.2. määrab Sihtasutuse põhikirjalise tegevuse ja majandamise üldised põhimõtted;
3.14.3. otsustab uute fondide või sihtfondide asutamise ning kinnitab nende põhikirjad;
3.14.4. määrab ja kutsub tagasi Sihtasutuse juhatuse liikmed, sõlmib nendega lepingud ja määrab kindlaks töötasu suuruse;
3.14.5. nimetab ja kutsub tagasi audiitori ning määrab tema töö tasustamise korra;
3.14.6. kontrollib Sihtasutuse juhatuse tegevust ning kinnitab juhatuse poolt esitatud aastaaruanded ja -eelarved;
3.14.7. algatab muudatuste tegemise Sihtasutuse põhikirjas ja vaatab läbi asutaja poolt ettevalmistatud muudatused põhikirjas;
3.14.8. otsustab osaluse omandamise ja lõppemise äriühingutes ning registrisse kantud kinnis- või vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise.

4. SIHTASUTUSE JUHATUS
4.1. Sihtasutuse juhatuses on 1-5 liiget. Juhatus juhib ja esindab Sihtasutust.
4.2. Juhatuse volituste tähtaeg on neli aastat. Juhatuse liikmeid määrab ja kutsub tagasi nõukogu.
4.3. Juhatuse liige ei või olla nõukogu liige ega pankrotivõlgnik.
4.4. Kui juhatuses on mitu liiget, valivad juhatuse liikmed endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
4.5. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes.
4.6. Juhatus:
4.6.1. esindab Sihtasutust ja tegutseb Sihtasutuse nimel;
4.6.2. korraldab Sihtasutuse jooksvat tegevust;
4.6.3. sõlmib Sihtasutuse nimel lepinguid ja teeb muid tehinguid vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale;
4.6.4. võtab vastu otsuseid, mis on Sihtasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslikud;
4.6.5. tagab nõukogu otsuste täitmise;
4.6.6. korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;
4.6.7. koostab ja esitab nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande;
4.6.8. kinnitab Sihtasutuse töösisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirja ja asjaajamiskorra;
4.6.9. tagab Sihtasutuse eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
4.6.10. esindab Sihtasutust kui tööandjat suhetes Sihtasutuse töötajatega, sh sõlmib, muudab ja lõpetab nendega töö- või töövõtulepinguid;
4.6.11. avab ja sulgeb Sihtasutuse arveid krediidiasutustes;
4.6.12. otsustab teisi seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.
4.7. Kui juhatuses on mitu liiget, on juhatuse otsus vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt kaks juhatuse liiget.

5. SIHTASUTUSE MAJANDUSTEGEVUS JA VARA
5.1. Sihtasutuse majandusaasta algab esimesel jaanuaril (01.01.) ja lõpeb kolmekümne esimesel detsembril (31.12.).
5.2. Sihtasutuse majandustegevuse aluseks on iga konkreetse alaprogrammi tulude-kulude koondeelarve ning jooksva aasta eelarve.
5.3. Sihtasutus moodustab aastatel 2006-2010 sihtfondi põhikapitali. Sihtfondi põhikapital on puutumatu. Sihtfondi käibekapitali moodustab sihtfondi põhikapitali kasum ning fondidele laekunud varad, mille kasutamine pole teisiti määratud. Sihtasutusel on õigus moodustada teisi sihtotstarbelisi fonde. Sihtotstarbeliste fondide käibekapitali kasutatakse vastava fondi nõukogu otsuse alusel ning vastavuses nimelise või sihtotstarbelise fondi põhikirjaga.
5.4. Sihtasutusel on õigus vastu võtta varalisi annetusi ja pärandusi ning suurendada omandit muul seaduses lubatud viisil. Sihtasutusele laekunud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus käesoleva põhikirja ja kehtivate õigusaktidega. Sihtasutusele tehtavad eraldised ja annetused kantakse Sihtasutuse pangaarvele või makstakse Sihtasutuse kassasse. Sihtasutusele kinnisasja või vallasasja üleandmine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
5.5. Iga tegevusega kaasnev võimalik puhastulu jääb Sihtasutuse käsutusse tema jooksva tegevuse ning tulevaste projektikulude katteks.
5.6. Sihtasutus võib oma vahendeid kulutada ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
5.7. Sihtasutuse finantsmajanduslikku tegevust kontrollib üheks aastaks nimetatud audiitor.
5.8. Sihtasutus ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele tulumaksuseaduses piiritletud tähenduses.

6. PÕHIKIRJA MUUTMISE KORD
6.1. Põhikirjas teeb muudatusi Sihtasutuse asutaja kas omal algatusel või nõukogu ettepanekul. Kui asutaja soovib põhikirja muuta omal algatusel, küsib ta selle kohta eelnevalt Sihtasutuse nõukogu seisukohta.
6.2. Põhikirja muutmisel järgitakse sihtasutuste seaduses sätestatut.

7. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
7.1. Sihtasutus lõpetatakse tema asutaja poolt tehtud otsusega. Sihtasutuse lõpetamine toimub eelpoolnimetatud ja teistel sihtasutuste seaduses ettenähtud alustel nimetatud seaduses sätestatud korras. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üldkoosoleku otsuse alusel üle valitsuse poolt kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
7.2. Sihtasutuse ühinemise teise sihtasutusega ja jagunemise otsustab Sihtasutuse asutaja kas omal algatusel või nõukogu ettepanekul. Kui algatajaks on asutaja, küsib ta selle kohta eelnevalt Sihtasutuse nõukogu seisukohta.

Sihtasutuse Väärtustades Elu põhikiri on kinnitatud sihtasutuse asutamisotsusega 08. märtsil 2006, muudetud asutaja otsustega 15. mail 2008, 16. juunil 2011 ja 19. septembril 2013.