Kaia Kapsta: Kuidas me kaitseme oma lapsi? Pere hoidmiseks tuleb paarisuhtega vaeva näha

Kaia Kapsta: kuidas me kaitseme oma lapsi?

01.06.2010 08:45

Kaia Kapsta, SA Väärtustades Elu esimees

Lastekaitsepäev on üks kord aastas ja see päev annab hea põhjuse revideerida laste heaoluks senitehtut, väljendada häälekalt mitmel erineval moel seda, kui olulised ja kallid meie lapsed meile ikkagi on ja pöörata tähelepanu asjadele, mis ei ole päris nii, nagu nad tegelikkuses olla võiksid, kirjutab SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta.

Väärtused ja hoiakud ühiskonnas vajavad teadlikku kujundamist

Möödunud sajandil, Eesti Vabariigi algusaegadel, hakati teadlikult pöörama inimeste tähelepanu kauni elukeskkonna kujundamisele.

Vägagi sihikindlalt tõsteti inimeste teadlikkust selles suunas, et lisaks esmavajaduste katmisele, nagu nälja kustutamine ning külma ja märja eest varju leidmine, võiks kodu olla koht, kus inimene saab rahuldada ka oma esteetilisi vajadusi.

Kodu võiks olla selle kõige praktilisema külje kõrval ka puhas ja nägus, toit laua peal võiks olla esteetiliselt ja isuäratavalt serveeritud.

Väärtused ja hoiakud ühiskonnas ei kujune iseenesest, vaid neid tuleb teadlikult kujundada. Tunnistades ühtesid aspekte ebaolulisteks, anname automaatselt rohelise tee neile vastanduvatele tendentsidele ja suundadele.

Tänases Eestis on palju kauneid ja puhtaid kodusid. Me oleme omandanud need oskused ja hoiakud, mida esimese vabariigi ajal teadlikult inimestesse püüti istutada. Kuid paljud kodud on emotsionaalselt kõledad ja paljusid peresid hoiab imekaunis majas ühe katuse all vaid ühine majalaen.

Kodu ja pere ei ole üheselt kattuvad mõisted

Paljud meist on kasvanud üles kodudes, kus vanemad on kas püüdnud oma laste eest varjata või vahel ka üsna avalikult välja öelnud, et pere püsib koos vaid laste pärast.

Missugune vastutuse koorem võib olla ühe lapse jaoks adumine, et kui teda ei oleks, oleksid ema ja isa ammu erisuundadesse laiali tormanud ja võib-olla üksi iseendaga olles ka tunduvalt õnnelikumad! Teadmine, et minu vanemad on teineteisega pidevas tülis ja õnnetud seetõttu, et mina neil olemas olen, ei ole heaks lähtekohaks oma elu alustamisel.

Õnneks on tänase päeva elujõuline generatsioon jõudnud mõistmisele, et ainuüksi laste nimel koos elamine perele elukvaliteeti ei taga. Mitmed meist on valinud teise tee: öeldes küll oma lastele, et teeme oma valikuid ka nende õnne ja heaolu pärast, jahime me tegelikult midagi kauget ja kättesaamatut – konstantset isiklikku õnnetunnet.

Oleme otsustanud, et õnne võib tabada suurtes tegudes, töövõitudes, stabiilset õnne materiaalset baasi omades ja üha järgnevates ja järgnevates (vähemalt esialgu) rahuldust pakkuvates suhetes.

Aafrika nälgivaid lapsi on teinekord tunduvalt kergem ja samas ka «üllam» päästa, kui olla pidevalt argipäevas olemas oma kõige lähedasema inimese ja laste jaoks, kes meid tegelikult kõige enam vajavad. Isegi, kui me viibime näiliselt nendega samade seinte vahel.

Perede elukvaliteedist saavad alguse paljud tänases ühiskonnas esile kerkinud teemad: näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja soostereotüüpide teema, mis on tihedalt seotud päritoluperekonnast kaasa saadud rohkem või vähem rigiidsete soorolliootustega ja hoiakutega.

Kuniks meid juhivad teadvustamata soorolliootused, tunneme end paljudes situatsioonides petetuna ja altveetuna, ehkki ideeliselt oleme ju kõik kenad ja eesrindlikult mõtlevad inimesed. Samuti on perede elukvaliteediga tihedalt seotud soov ja valmisolek sünnitada siia maailma oma järglasi, riigi jaoks siis tulevasi kodanikke.

Laste probleeme ei saa lahutada pereprobleemidest

Mitmed uuringud on toonud välja, kui halvasti on meil, Eestis, lood laste vaimse tervisega. Probleemid seoses laste koolikäitumisega, laste hulgas üha süveneva depressiooniga jne.

Eestit hiljuti külastanud rahvusvaheliselt tunnustatud pereterapeudi professor Maurizio Andolfi sõnum meile oli järgmine: tuleb toetada paare, mitte ainult lapsi.

Toetades paare, on lastel parem tulevik. Kui näed ainult lapse probleeme ega toeta vanemaid, siis see on palju raskem ja komplitseeritum. Seega on minu nõuanne vaadata suhte kvaliteeti abielus. Ärge võtke ainult lapse probleemi väga tõsiselt. Võtke seda kui signaali, et perekonda on vaja aidata…

Pere hoidmiseks tuleb paarisuhtega vaeva näha

01.06.2010 10:17

Paljud pered püsivad koos vaid laste pärast, paljud valivad aga teise tee, jäädes jahtima midagi kauget ja kättesaamatut – konstantset isiklikku õnnetunnet. Sageli aitaks aga peret päästa paarisuhtega tegelemine – partneri erinevustega arvestamine, teineteisele pühendumine, peidetud probleemide lõplik lahendamine. Soovitusi jagab SA Väärtustades Elu esimees, raseduskriisi nõustaja ja paarisuhte koolitaja Kaia Kapsta.

Pereelu kvaliteedi arendamisel tuleks tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele paarisuhtes:

Turvalisus paarisuhtes. See tähendab võimalust turvalises suhtlussituatsioonis väljendada oma tundeid, mõtteid, arvamusi.

Ootused paarisuhtes. Inimesed on sageli oma paarisuhtes rahulolematud, kuna nende ootused ei ole täitunud. Saage rohkem teadlikuks oma pere-eluga ja paarisuhtega seotud ootustest ja õppige julgelt ka oma ootustest rääkima. Mõistlik on ära tunda ja teha vahet realistlikel ja ebarealistlikel ootustel.

Erinevused paarisuhtes. Me tuleme paarisuhtesse erineva taustaga peredest ja oleme ka inimestena küllaltki erinevad. Teadvustage erinevusi paarisuhtes ja õppige nendega toime tulema selliselt, et need pigem rikastaksid kui hävitaksid paarisuhet läbi negatiivsete hinnangute, mida me sageli erinevuste korral andma kaldume.

Konfliktimudelid, mis mõjuvad suhtele hävitavalt. Erimeelsused ja eriarvamused paarisuhtes on normaalsed, kuid määravaks saab see, kas nendel lastakse kasvada pidevaks sõnasõjaks, teineteise alavääristamiseks, vastastikuseks haiget tegemiseks, või mitte. Vältige erimeelsuste korral eemaletõmbumist ja soovimatust tegeleda teisele osapoolele oluliste teemade või küsimustega. Samuti mõjub suhtele laastavalt teise inimese tegudele, mõtetele või reageeringutele negatiivse tähenduse sisselugemine.

Vastastikune ärakuulamine ja mõistmine. Inimese üks peamisi emotsionaalseid vajadusi on saada ära kuulatud ja mõistetud. Emotsionaalsest lähedusest, teineteise mõistmisest ning vastastikkusest aktsepteerimisest saab paarisuhtes alguse ka kõik ülejäänu.

Varjatud teemad ja peidetud probleemid. Õppige omavahel suhtlema ka emotsionaalselt ebamugavatel ja rasketel teemadel.

Probleemide lahendamine. Õigete lahenduste korral väljuvad keerulistest olukordadest võitjatena kõik osapooled.

Oskus pakkuda teineteisele vastastikkust tuge ka rasketel aegadel. Otseste soovitustega tuleks ettevaatlik olla ning leida paarisuhtes, aga ka pereelus üldisemalt paremaid ja enam vastastikkust lugupidamist väljendavaid viise, näiteks positiivsete minasõnumite kaudu teise osapoole tunnustamine.

Armastuse erinevad väljendusviisid. Kaldume lähenema oma partnerile pigem keeles, mis on meile endile oluline ja kõnekas, kuid parem oleks läheneda oma kaasale selles armastuse keeles, mis on just temale kõige omasem ja mõistetavam. Saage samas teadlikuks iseenda emotsionaalsetest vajadustest ja õppige neid ka selgemalt väljendama.

Sensuaalsus ja seksuaalsus. Pöörake püsivalt tähelepanu paarisuhte romantilisemale poolele, mille vajakajäämine kipub ka paarisuhte intiimsema poole kvaliteeti alla tõmbama. Samuti soovitatakse paaridel võtta regulaarselt ja jätkuvalt aega teineteisega romantiliste kohtamaskäimiste jaoks, seda isegi 40. abieluaastal.

Abielu pikaajaline perspektiiv. Kohusetunne aitab perel püsima jääda ka raskel ajal, aga vastastikune pühendumine ja n.ö investeerimine mehe ja naise vahelisse suhtesse annab nii paarisuhtele kui kogu pereelule tervikuna sügavama tähenduse.