Kristi Kuura: Raseduskriisi nõustamises oleme otsinud Eesti jaoks oma teed

Kristi Kuura

Meditsiini Uudised, 23.10.2007

Raseduskriis on olukord, kus väheneb naise ja tema lähedaste toimetulek füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutustega või traumaatiliste kogemustega, mis on seotud rasestumisega, raseduse katkemise või katkestamise, lapseootuse, sünni ning emadusega ja lapsevanemaks olemisega.

Raseduskriisi nõustamine on raseduse planeerimise, raseduse ja sünnituse järgsel perioodil naisele ja tema lähedastele psühholoogilise toetuse ning vajaliku teabe pakkumine parema toimetuleku eesmärgil vastava spetsialisti poolt. Kuidas on raseduskriisi nõustamine korraldatud Ida-Tallinna keskhaiglas ja millest niisugune idee alguse sai, sellest lähemalt alljärgnevas intervjuus raseduskriisi nõustaja Kristi Kuuraga.

Kelle idee oli raseduskriisi nõustamisega tegelema hakata?

“2005. aasta lõpus kohtusid Eesti-Rootsi Suitsidoloogia ja Vaimse Tervise Instituudi korraldatud Vaimse Tervise Konverentsil rahvastikuministri nõunik Kristina Täht ja Eesti Kirikute Nõukogu Eluväärtuste ümarlaua projektijuht Kaia Kapsta. Mõlemad nägid probleeme legaalselt indutseeritud abortide kõrges arvus ning vajadust pöörata rohkem tähelepanu eesti naise vaimsele tervisele ja heaoluseisundile tänases Eesti ühiskonnas. (Lähtuvalt Maailma Terviseorganisatsiooni WHO seisukohast on tervis täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mida ei saa käsitleda üksnes haiguse puudumisena.)
Sellest kohtumisest kasvas välja vajadus sihtasutuse Väärtustades Elu rajamise järele, kes alustas rahvastikuministri büroo toetusel rasedate nõustamissüsteemi loomist. Protsessi käigus analüüsisime teiste maade kogemusi ja leidsime, et parim lahendus oleks Eesti oma olukorrast ja vajadustest lähtuva raseduskriisi nõustamise kontseptsiooni väljatöötamine.”

Millest SA Väärtustades Elu alustas?

“Üks esimestest sammudest oli raseduskriisi nõustajaid ettevalmistava täiendkoolitusprogrammi koostamine. Antud protsessi juurde kaasasime mitmeid Eestis tegutsevaid oma ala spetsialiste, nii Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist kui psühholoogilise kriisiabi nõustajate hulgast.
Koolituse ainekava loomisel saime aru, et tulevane raseduskriisi nõustaja peaks valdama tänapäevaseid teaduspõhiseid psühholoogilise nõustamise tehnikaid nii individuaal- kui grupinõustamises, nõustaja eetikat, omama ülevaadet raseduse ja raseduse katkestamise/katkemise meditsiinilistest faktoritest.
Lisaks eelpool loetletule peaks ta mõistma raseduse emotsionaalse ja füsioloogilise poole omavahelist seotust ning vastastikuseid mõjutegureid, teadma olulisi momente rasedust ja lapsevanemaks saamist puudutavas õigussüsteemis, mõistma sotsiaalnõustamise eripära ning omama asjakohast infot ja olemasolevat toetusvõrgustikku võimaliku sekkumisvajaduse korral.
Esimene raseduskriisi nõustajaid ette valmistav täiendkoolitus sai teoks koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. Koolituse rahastajaks on rahvastikuministri büroo. Koos koolitusgrupi liikmete ja koolitajatega täpsustasime juba olemasolevat raseduskriisi ja raseduskriisi nõustamise definitsiooni, samuti määratlesime raseduskriisi nõustaja kompetentsi piirid.”

Ilmselt haakuvad raseduskriisi nõustamisega nii sotsiaal- kui psühholoogiavaldkond.

“Raseduskriisi nõustamine sisaldab tõesti nii sotsiaalset kui psühholoogilist teaduspõhist nõustamist. Nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega ravi või parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 1998).
Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks (Sotsiaalhoolekandeseaduse § 11).”

Kui kaua raseduskriisi nõustamist Ida-Tallinna keskhaiglas juba tehakse?

“Koostööleping Ida-Tallinna keskhaigla ja SA Väärtustades Elu vahel allkirjastati mais 2007. Rahvastikuministri büroo rahastamisel toimus aga nõustamine pilootprojekti raames juba varem, 2006. aasta algusest.”

Kes praegu raseduskriisi nõustamist finantseerib?

“Alates käesolevast aastast finantseerib nõustamist Eesti Haigekassa tervist edendava projekti “Raseduskriisi nõustamine” raames. Projekti peaeesmärk ongi pakkuda eesti ja vene keelt kõnelevatele lapseootel naistele ja nende lähedastele asjakohast raseduskriisi nõustamisteenust.
Selleks, et naisel oleks võimalik teha otsuseid rasedusega seonduvates küsimustes, sh abordi osas, peaks ta teadma võimalikke kaasuvaid terviseriske ja olema informeeritud riigi poolt tagatud tugiteenustest ja toetustest.”

Kui palju tohtreid, nõustajaid ja psühholooge asjaga seotud on?

“Tervist edendava projekti “Raseduskriisi nõustamine” meeskonda kuulub viis raseduskriisi nõustajat, nende hulgas on kaks psühholoogi, psühholoogilised nõustajad ja sotsiaaltöötaja (Aili Maar, Olesja Shigajeva, Kristi Kuura, Marje Pukk, Kristiina Salong). Paar nõustajat (Leie Klaar, Kaidi Ilvik) ja ämmaemand (Maila Teramees) suhtlevad abivajajatega kirja teel veebikeskkonnas, aadressil www.rasedus.ee.
Tihedat koostööd teeme ITK naistekliiniku ämmaemandate, arstide ja sotsiaaltöötajaga. Sünnitusosakonna juhataja Kadi Ploom ja Eesti Ämmaemandate Ühingu esimees Siiri Põllumaa on SA Väärtustades Elu nõukogu liikmetena algusest peale kaasas olnud nõustamise eesmärkide selgitamise ja sihtasutuse tegevuse planeerimise juures.
Nii koolituses kui nõustamistöös peame oluliseks regulaarse superviseerimise võimalust. Antud terviseedendusprojektis on superviisoriteks psühholoogid Sirje Agan ja Kristiina Uriko.”

Millal rasedaid ITKs nõustatakse?

“Nõustamine toimub neljal päeval nädalas hommikuti ning pärastlõunasel-õhtusel ajal, keskmiselt neli tundi päevas. Nõustamine on tasuta, aega saab kinni panna Ida-Tallinna keskhaigla registratuuri numbril 1900.”

Milliste probleemidega sagedamini pöördutakse?

“Nõustaja poole pöördutakse väga erinevates elusituatsioonides, kuid probleemistik on sageli kattuv. Peaaegu alati kaasnevad pöördumise põhjusega suhetega seotud probleemid.
Peamisteks on probleemid partneriga, suhteprobleemid, sünnitushirm, hirm sündiva lapse tervise pärast, hirm tuleviku ja hakkamasaamise ees, sotsiaalse toimetuleku probleemid. Samuti tuleb lahendada ootamatu raseduse ja abordieelse situatsiooniga kaasnevaid küsimusi, tegelda abordijärgsest kriisiolukorrast ja sünnitusjärgsest ärevusest jagusaamisega, aga ka viljatuse ja isaduse tuvastamisega seotud probleemidega. See loetelu on siiski tinglik, sest nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid probleemiasetusi.
Raseduskriisi nõustamine erineb tavapärasest psühholoogilisest nõustamisest eelkõige seetõttu, et enamasti tuleb nõustamisprotsessis arvestada nii ema kui ka veel sündimata või siis äsjasündinud lapse vajadustega.”

Kas see on Eestis ainus sedalaadi ettevõtmine?

“Alates käesoleva aasta juunist toimub tasuta raseduskriisi nõustamine ka erahaiglas Fertilitas. Nõustaja Küllike Lillestiku poole saavad naised ja nende lähedased pöörduda erinevate küsimustega, sh probleemidega, mis seonduvad rasestumisega, raseduse katkemise või katkestamisega, lapseootuse ning sünniga. Nõustajaga saab võtta ühendust telefonil 5391 0923.
Oktoobrikuust alates saavad naised pöörduda raseduskriisi puudutavates küsimustes ka nõustaja Margit Milleri poole (tel 5330 2727) Lääne-Tallinna keskhaigla juures asuvas Pelgulinna naistenõuandlas.”

Kas kuskilt on nõustamise puhul malli ka võetud?

“Mitme Euroopa riigi kogemustele toetudes on jõutud järeldusele, et suurim ressurss sündimata lapse kaitseks on tema ema. Selleks, et sünniksid terved ja oodatud lapsed, on vaja pakkuda tuge rasedust planeerivale ja lapseootel olevale naisele. Vaatamata levinud arusaamisele, et lapseootus on õnnis aeg, võib teade rasedusest või rasedusega kaasnevad muudatused kutsuda paljudes naistes esile väga ambivalentseid tundeid ning palju erinevaid probleeme igapäevases toimetulekus.
Ka teistes riikides otsitakse kontakti ja pakutakse abi raseduskriisi sattunud naisele, suurendades tema isiklikku turvatunnet ning aidates tal nõustamise protsessis avastada nii sisemisi kui väliseid ressursse. Võimalusi, mille olemasolule ta iseseisvalt sageli ei tule ja millest lähtuvalt ei oska ta näha alternatiivseid lahendusi, nii raseduse katkestamisele kui ka teistele raseduse käigus esilekerkinud probleemidele. Seetõttu näeme vajadust raseduskriisi nõustamise järele, mis peab silmas lisaks sündimata lapse elu väärtustamisele ka naise isikliku vaimse, psüühilise, samuti füüsilise tervise ja heaolu aspekte.
Saksamaal näiteks on raseduskriisi nõustamine korraldatud riiklikul tasandil, nõustamiskabinetid on kõikjal üle riigi. Kõige rohkem tähelepanu pööratakse seal aborditemaatikale – naine ei pääse Saksamaal enne legaalselt indutseeritud abordile, kui on vähemalt korra kohtunud raseduskriisinõustajaga –, samuti leina aspektidele. Nõustamisprotsessi käigus uuritakse koos nõustajaga erinevaid rasedusega toimetuleku aspekte. Inglismaal toimub raseduskriisi nõustamine mitmes erinevas süsteemis – on nii raseduskriisi nõustamiskabinette kui ka BPAS (Briti Rasedusnõustajate Assotsiatsioon) nõustajaid, kes tegutsevad koostöös abordikliinikutega.
Need on vaid mõned näited teiste maade kogemustest, millistega oleme tutvunud ja mida oleme ühel või teisel moel uurinud. Otseselt malli ei ole me neist võtnud, pigem oleme otsinud Eestile oma teed ja siinsetest vajadustest lähtuvat lähenemist.”