Rasedus ja lapse saamine on olulised elusündmused, mis on seotud mitmete väljakutsete ning psühholoogiliste ja füsioloogiliste muutustega. Kohaneda tuleb nii ootamatute, kuid ka oodatud olukordadega.
Kui lapse saamise soovile järgneb mõne aja pärast rasedus, siis algab raseduse ja lapsevanemaks saamisega seotud muutustega kohanemine nii kehas kui psüühikas. Juba raseduse aja, aga ka pärast lapse sündi kogetakse muutust iseendas ning sageli ka paarisuhtes. Muutuda võivad nii vajadused ja ootused teineteisele, kuid ka vastutus ja ajakasutus ning sotsiaalne võrgustik laiemalt. Mõnikord võib see väljakutse vajada tuge väljastpoolt, sest kohanemine tundub nii suur või keeruline.
Teinekord võib väljakutseks olla hoopiski toimetulek olukorras, kus rasedaks jäämine võtab oluliselt kauem aega või vajab meditsiinilist käsitlemist.
Päris sageli võib rasedus tulla ootamatult või planeerimata ning täiesti tavapärane on kogeda hirmu, ebakindlust ja kahtlust selles osas, kuidas edasi minna. Tihti võidakse sarnaseid tundeid ja mõtteid kogeda ka siis kui rasedus on olnud planeeritud.
Kui raseduse ajal esineb terviseprobleeme võib olla ka hirmu ja ärevust rohkem. Samas võib rasedatel olla hirmumõtteid ja ärevust ka siis kui rasedusega on kõik hästi. On tavapärane, et raseduse ajal ja/või sünnitusjärgsel perioodil tajuvad naised muutust oma meeleolus. See on keha ja psüühika kohanemise periood ning lühiajaline masendustunne, ebakindlus ja ärevus on oluliste elumuutustega kaasnevad normaalsed reaktsioonid. Samas kui depressiooni sümptomid on tugevamad või süvenevad ning kestavad kauem kui mõni nädal, siis on oluline pöörata sellele tähelepanu ja otsida abi. On leitud, et rasedusaegsel ja sünnitusjärgsel perioodil on suurem risk nii vaimse tervise häire avaldumiseks kui ka selle kordumiseks. Neist levinumad on meeleolu- ja ärevushäired.
Kahjuks tuleb ette ka olukordi, kus vanemad kohtuvad oma lapsega esimest korda selleks, et temaga hüvasti jätta. Sageli võib kaotus olla varases raseduse järgus, nii et raske on mõtestada seda, kas me oleme nüüd ema ja isa ning kuidas oma leina läbida.
Raseduskriisi nõustamise eesmärk on kaitsta, toetada, taastada ja jõustada nõustatavate naiste ja perede emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu võimaldades optimaalset ning toimivat psühholoogilist ja psühhofüsioloogilist arengut. Nõustamine toetab naiste, meeste ja perede toimetulekuvõimet raseduse planeerimisel, lapseootuse ajal või sünnitusjärgsel perioodil (kuni 2a pärast sünnitust) esineva subjektiivse distressi seisundi korral.
Raseduskriisi nõustaja on psühholoogia, sotsiaaltöö, meditsiini või haridusvaldkonna kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud mitme-aastase raseduskriisi nõustajate täienduskoolituse ja omab raseduskriisi nõustaja kutset (Kutsestandard: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10804275)
Margit Emberg