Mõnikord võib rasedus tähendada naisele kriisi

Ada Maltseva

Linnaleht

Kui lapseootus toob rõõmu asemel pähe muremõtted, saab abi otsida raseduskriisi nõustajalt.
Kindlasti on kriisiga tegu siis, kui lapseootele jääb naine, kes ei ole rasedust oodanud ega soovi last. Aga see pole kaugeltki ainus rasedusega seotud kriisiolukord.
„Raseduskriis tähendab seda, et naise või tema lähedaste toimetulek on seoses raseduse, sünnitamisega või raseduse planeerimisega vähenenud,” defineerib mõistet raseduskriisi nõustaja Marje Pukk. „Kriis on kodeeritud sisse igasse elumuutusesse. Läbi nõustamise me tahame normaliseerida kõiki neid muutusi ja protsesse, mis võivad võtta kriisi ilmingu, aga mis on tegelikult täiesti normaalne osa raseduse käigust,” lisab sihtasutuse Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta.
„Küsimus, kas ma tulen toime, kerkib ju kohe raseduse algul,” nendib Kaia Kapsta. „See on üks võtmeküsimusi, millest lähtuvalt naine teeb pöördumatuid otsuseid.” Naine võib hakata kahtlema, kas ta ikka tuleb emaksolemisega toime, ükskõik siis, mis põhjusel. „Selleks meie olemegi, et naisele öelda: „Arutame koos läbi need võimalused, millele toetudes sa tuleksid paremini toime. Avardame võimalusi, kuidas sa jõuaksid enda
jaoks parimate võimalike lahendusteni” kinnitab ta.
„Ilmselt läheb veel veidike aega, enne kui raseduskriisi nõustamise
võimalus jõuaks positiivse kuvandina iga inimese teadvusesse, et ka sellistel juhtudel oleks mõistlik korraks aeg maha võtta ja kellegagi hetke aru pidada. Naine ei peaks neid asju asju üksinda ja impulsiivselt otsustama. Spontaanselt tehtud otsus võib ju olla selline: „Ma ei ole praegu lapsesaamiseks valmis,” aga veidi järele mõelnuna jõutakse hoopis teistsugusele järeldusele,” räägib ta.
„On olukordi, kus rasedus on ootamatu ega sobi naise või mehe plaanidega mingil moel kokku ning kumbki ei tea, mismoodi talitada, kuidas otsustada. Ja on selliseid olukordi, kui laps on oodatud, kuid lapseootel naine ei suuda oma rasedusega kohaneda. See on niivõrd suur muutus naise jaoks, et vajab teadlikumat harjumist ja kohanemist,” lausub Marje Pukk.
Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus pöördub raseduskriisi nõustajate poole keskmiselt 25 naist kuus. Tallinna piires saab raseduskriisi nõustamist SA Väärtustades Elu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juures koolitatud raseduskriisi nõustajate poolt keskmiselt 40 naist kuus. „Naisi käib igas vanuses, nii 16 aastaseid, kui ka 40-seid. Tundub, et rasedusega toimetulek ei sõltu niivõrd vanusest, vaid millestki muust,” märgib Marje Pukk.
Lisaks naiste toetamisele abordieelse dilemma lahendamisel ja abordijärgse või lapse kaotusega seotud leinaprotsessi läbimisel, on raseduskriisi nõustaja ülesanne rasedate nõustamine teistes rasedust puudutavates küsimustes. „Sagedaste pöördujate seas on palju lapseootel naisi, kel on mingid, kas siis põhjendatud või pigem irratsionaalset laadi hirmud, näiteks hirm sünnitamise ees, või on neil raseduse ajal tekkinud partneriga palju arusaamatusi,” ütleb raseduskriisi nõustaja Marje Pukk. Tagasilöögid raseduse erinevates faasides on pigem ühe nähtuse mitmelaadsed ilmingud

Muredest saab koos jagu

„Raseda põhimured on valdavalt seotud hakkama saamisega – kas ma saan sünnitamisega hakkama ja kas mul sünnib terve laps. On ka selliseid kahtlusi, et äkki ma ei ole piisavalt hea ema, äkki ma ei armasta seda last piisavalt, äkki ma ei ole rasedana oma abikaasale piisavalt atraktiivne. Iga naine on last kandes palju tundlikum kui tavaolukorras. Hormoonid teevad oma töö ning nutt, pisarad ja solvumine on sel ajal hästi kerged tulema. Siis arvatakse, et selles on midagi eriskummalist, kuna normaalsed naised ometi niimoodi ei käitu. Tegelikult käituvad nii väga paljud,” sõnab Marje Pukk. Osa naisi tuleb oma kartustega paremini toime, aga teistel kasvavad need üle pea. Nõustaja juurde tulles tehakse koos kindlaks, mis kõige enam muret tekitab ning analüüsitakse kartused läbi. Nõustamise eesmärk on aidata naisel oma hirme käsitleda ning vajadusel leida ühe või teise küsimuse kohta lisainformatsiooni.

Nõu kulub ära ka isadele

Kaia Kapsta märgib, et ühiskond asetab praegu oma igale liikmele suuri nõudeid ning inimeste ootused on kõrged. Seetõttu on ka hirm oma ettevõtmistes läbi kukkuda kerge tulema.
Mõlemad nendivad, et lisaks tulevastele emadele vajaksid nõustamist ka tulevased isad.
„Mehed vajavad samamoodi aega, et isaks saamisega kohaneda. Selles ei ole midagi uut ega imelikku,” märgib Marge Pukk. „Pere-ja paari nõustamine raseduskriisi nõustamise kontekstis on lausa hädavajalik,” ütleb ta.
„Muidugi me näeme ideaalis, et ka abordiotsus oleks perekonnas ühiselt läbikaalutud teema, mitte ainult naise otsus. Ühiskond peaks õppima väärtustama mõlemat, nii emadust, kui ka isadust,” lisab Kaia Kapsta. „On juhuseid, mil naine otsustab üksinda, et ta seda last ei sünnita ega teavitagi meest, et laps on tulemas. Aga pärast on kahju ja klaarimist kui palju,” täiendab Marje Pukk.

Masendus võib tulla ka pärast sünnitust

Raseduskriisi nõustaja juurde on tulnud ka pärast sünnitust masendusse langenud emasid. Nende seas on päris noori kui ka küpsemas eas naisi. „Sünnitusjärgse depressiooni diagnoosimine jäägu arstide pädevusse. Nõustaja ülesanne on pigem märgata, kas naine võiks enda ja lapse tervise huvides vajada konsulteerimist teiste vaimse tervise spetsialistidega,” toonitab Marje Pukk. „Selles, et naine tunneb end pärast sünnitust halvasti ega tea, mida teha ning on ärevil, ei ole midagi eriskummalist. Võib-olla praegu me lihtsalt julgeme neist asjadest rohkem rääkida, aga ma usun, et seda on iga sünnitanud naine kogenud, et pärast sünnitust tunned annast väsinuna, hormonaalsed muutused sinu kehas jätkuvad ja pisar tuleb silma iga asja peale,” sõnab ta.
Kaia Kapsta lisab, et paljude noorte emade jaoks tähendab pisibeebi ilmaletulek ikkagi väga kardinaalselt elumuutust ning sageli jääb noor ema oma muredega üksi. Ka sel juhul võiks tulla muresid jagama raseduskriisi nõustajaga. Ja lisaks soovitavad Marje Pukk ja Kaia Kapsta sellises olukorras noortel emadel julgemini oma lähedastelt tuge otsida, mitte üritada hambad ristis ise kõigega hakkama saada.