Nõustamine peaks panema naisi abordi asemel sünnitama. Abortide arv on Eestis viimase paarikümne aastaga üle kahe korra vähenenud

Sigrid Laev

Eesti Päevaleht,15.12.2005

Rahva väikese sündimuse pärast muretsev rahvastikuministri büroo tahab alustada iga aborti kaaluva naise nõustamist, et naine arvestaks ka lapse õigusi sündimisele.
Kuigi seaduse järgi peaks aborti kaaluv naine lisaks protseduuri ohtudest teavitamisele saama ka nõustamist, jääb see sageli vaid meditsiinilisele pinnale, ütles Eesti kirikute nõukogu eluväärtuste ümarlaua projektijuht Kaia Kapsta.

Kapsta sõnul on nõustamine praegu sisuliselt arsti õlul, aga günekoloogide töökoormuse juures pole selleks aega ja on küsitav, kas nad peaksidki patsientide psüühikaga tegelema.
Kapsta sõnul võiks olla nii psühholoogiline kui ka sotsiaalne nõustamine, samuti protseduuri bioloogilist olemust selgitav nõustamine, sest kriisiseisundis naisel on raske iseseisvalt abordieelsesse akti süveneda. Pigem soovib ta, et asi kiiremini mööda saaks. Kahetsustunne tekib hiljem.

Mitmekülgne nõuanne
Et naiste raske otsus oleks kaalutletum, tahab rahvastikuministri büroo algatada täiendava nõustamise, mis tagaks mitmekülgse nõu kõigis abordi tegemise kohtades ja seega ka teadliku otsuse.
“Uudisest teadasaanuna on selge, et harva on elus just see õige aeg, alati on kool pooleli või on korter väike, just saadud hea töökoht või mees kahtleb,” rääkis rahvastikuministri nõunik Kristina Täht. “Raseduse katkestamise ärahoidmine on eetilises mõttes oluline. Ei tohiks eelistada enda kerget elu laste saamisele.”

Kapsta sõnul põhjustavad aborte sageli kriisiolukorrad, kus naine ei oska leida muud lahendust. Tihti on probleemiks majanduslik seis. Mõnikord sunnib mees valima lapse ja enda vahel. Nooremaid sunnivad aborti tegema vanemad. Kohati ütleb ka ühiskondlik surve, et naine pole lapse saamiseks piisavalt hea.
Kapsta rõhutas, et professionaalne nõustaja ei tohi sundida naist sünnitama ega aborti tegema. Pigem on eesmärk see, et naine saaks läbitunnetatud otsuse tegemiseks oma olukorda kõrvalpilguga vaadelda. Et naine saaks eluga edasi liikuda, on plaanis ka abordijärgne nõustamine. Eestis sündis mullu 13 992 last. Samas otsustas 12 625 naist oma raseduse katkestada. “Kui neist lastest pooltel lubataks sündida, siis võiks eesti rahva praegune negatiivne iive jõuda taastetasemeni,” ütles ise kodus last kasvatav Täht. “Abortide nii suur arv on Eestile häbiks.” Viimase paarikümne aasta jooksul on abortide arv Eestis tänu rasestumisvastaste vahendite valiku ja kättesaadavuse paranemisele üle kahe korra vähenenud. Siiski ei küüni praegune sündimus Eestis veel kolmveerandini taastetasemest.

Enim teevad aborte 20-25-aastased naised
Kõige sagedamini otsustab sündimata lapsest loobuda 20-25-aastane naine. Teisel kohal on 25-29-aastased naised. Perekonnaseisult erinevad aborditegijad siiski oluliselt sünnitajatest: nende seas on üle 45 protsendi üksikuid või lahutanuid, abielus on kolmandik ja vabaabielus viiendik. Samal ajal sünnib suurem osa lapsi mitte abielust, vaid vabast kooselust.
Allikas: rahvastikuministri büroo