Raseduskriisi nõustamise tegevuste kokkuvõte 2020

Raseduskriisi nõustamise tegevuste kokkuvõte 2020

SA Väärtustades Elu 1

Eesti Haigekassa tervist edendava projekti “Raseduskriisi nõustamine”
ja raseduskriisi nõustamisvaldkonna arenguga seotud tegevused 2020

KOKKUVÕTE

  1. Eesti Haigekassa tervise edendamisele suunatud projekt “Raseduskriisi
    nõustamine”
    Projekti periood: 01. jaanuar 2020 – 31. detsember 2020
    Projektijuhid: Margit Emberg; Kaia-Kapsta Forrester
    Projekti meeskonda kuulus vähemalt 13 raseduskriisi nõustajat üle-Eesti, kes on läbinud
    raseduskriisinõustajate 2-aastase täiendkoolituse ja kellel on vähemalt ühe-aastane praktilise
    nõustamise kogemus.
    Superviisorid 2020.a projektis:
    Kristiina Uriko – psühholoog, TLU teadur ja lektor
    Naatan Haamer – pereterapeut, leina- ja kriisinõustaja
    Pille Isat – psühholoog, psühhodraama terapeut
    Andres Sild – psühhiaater, psühhoterapeut
    Mari Saari – psühhoterapeut ja superviisor
    2019.a projekti jooksul korraldati 9 raseduskriisi nõustajate grupisupervisiooni.
    Alates 2013.a saab tasuta raseduskriisi nõustamist tervishoiutöötaja suunamiskirja alusel.
    1.1. Projekti eesmärgid ja saavutatud tulemused:
    Projekti eesmärgiks oli rasedust planeerivatele ja lapseootel naistele ning nende lähedastele
    (eelkõige partnerile) asjakohase raseduskriisi nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine
    eesmärgiga aidata neil langetada informeeritud otsuseid rasedusega seonduvates küsimustes.
    Samaaegselt tõstes teadlikkust võimalikest riskidest ja saades informeeritud riigi poolt
    pakutavatest tugiteenustest ja toetustest. Rasedusaegselt alustatud ja/või sünnituse järgselt
    kriisiolukorras nõustamisel, võib teenust osutada ka pärast lapse sündi kuni 1 aasta pärast
    sünnitust.
    1.1.1. Projekti põhieesmärgiks oli pakkuda raseduskriisi nõustamisteenust sihtrühma
    esindajatele kuni 3500 nõustamiskorral tervishoiutöötaja suunamisel.

Tervishoiutöötaja suunamisel on raseduskriisinõustamist 2020.a projekti jooksul saanud 1874
inimest kokku 3482-l korral. Erakorraliselt tegid nõustajad 176 kriisiväljasõitu
tervishoiuasutustesse. Väljasõite tehti 2020.a Ida-Tallinna Keskhaiglasse, Lääne-Tallinna
Keskhaiglasse, Lõuna-Eesti Haiglasse, Rakvere Haiglasse, Kuressaare Haiglasse, Järvamaa
Haiglasse.
Covid-19-st tingitud eriolukorras oli alates 16.03.20 tasuta raseduskriisi nõustamistelefon
8002008 avatud 24/7 (seda kuni juunikuuni). Samuti on alates sellest perioodist
kaugnõustamisvõimalusena avatud videokonsultatsiooni võimalus (skype, zoom, messenger
vms), e-nõustamise võimalus ja telefoninõustamine lähtuvalt pöördujale mugavamast
nõustamise viisist ja nõustaja võimalustest. Lisaks toimus 16 spetsialisti konsultatsiooni ja 25
isikut sai tuge läbi raseduskriisi veebigruppide. Perioodil 16.03-18.06.2020 oli kokkuleppel
Haigekassaga võimalus pöörduda raseduskriisi nõustamisele ka ilma suunamiskirjata.

SA Väärtustades Elu 2
Lisaks on 01.01-31.12.2020 perioodi jooksul pöördunud raseduskriisi nõustamisele 165 isikut

kokku 235-l korral raseduskriisi nõustamistelefoni 8002008, skypenõustamise või e-
nõustamisvõimaluse kaudu www.rasedus.ee kodulehel. Nimetatud nõustamised ei kajastu

Haigekassa tervistedendava projekti koondstatistikas, kuna puudub tervishoiutöötaja
suunamiskiri.
2020.a on superviseeritud raseduskriisi nõustamispraktika käigus saanud raseduskriisi
nõustamist veel 466 isikut kokku 1199 korral.
1.1.2. Projekti teiseks eesmärgiks oli pakkuda raseduskriisi nõustamisteenust vähemalt
10 maakonnas ja 12 asutuses. Samuti üks lisaeesmärke oli võimalusel parandada
teenuse kättesaadavust piirkondades, kus see on olnud raskendatud või piiratud.
Projekti käigus tagati klientide vajadustest lähtuvalt kvaliteetne raseduskriisi nõustamisteenus
erinevate piirkondlike tervishoiu- ja/või sotsiaalvaldkonna asutuste juures. 2020.a jooksul on
projekti toel olnud raseduskriisi nõustamisteenus kättesaadav vähemalt 10 Eesti maakonnas ja
vähemalt 15 asutuses: Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna
Raseduskriisikeskus, Erakabinetis Tallinnas, Rakvere Haiglas, Pärnus Marieta Med Kliinikus,
Lõuna-Eesti Haiglas, Tartu Perekeskuses, Viljandi Perepesas, Narva Perekoolis, Haapsalus,
Rapla Erakliinikus Praxis, Järvamaa Haiglas, Kuressaare Haiglas, Hiiumaa Haiglas,
Muhumaal.
Lisaks on 2020.a superviseeritud raseduskriisi nõustamispraktika käigus sooritatud
superviseeritud raseduskriisi nõustamispraktikat järgmistes piirkondades Tartus ja Elvas (5
praktikanti); Pärnus (2 praktikanti); Viljandis (2 praktikanti); Rakveres (1 praktikant) ning
Tallinnas (6 praktikanti), nõustamisi on toimunud ka Valgas.
Oluline on veel lisada, et raseduskriisinõustajate meeskonnaliige Margit Luiga töötab alates
2016.a jaanuarist palgalise raseduskriisi nõustajana Tartu Ülikooli Kliinikumis ja meile
teadaolevalt ka al 2019.a sügisest Põlva Haiglas ning sellest lähtvalt tema tegevus
raseduskriisi nõustajana ei kajastu enam nimetatud projektis, kuid raseduskriisi
nõusamisteenus võiks olla nimetatud piirkondades ka kättesaadav.
1.2. Projekti sihtrühm:
Raseduskriisinõustamine on suunatud eesti, vene ja inglise keelt valdavatele fertiilses eas
olevatele naistele ja meestele, kes on sattunud raseduskriisi olukorda (nt planeerivad
lapseootele jääda, soovivad rasedust katkestada, on toimunud raseduse katkemine või kellel
on muid rasedusaegseid või sünnitusjärgsel perioodil esinevaid probleeme, nt
kohanemisraskused ema ja/või isa rolliga. Projekti sihtrühmaks olid eeskätt lapseootel naised
ja nende lähedased (eelkõige partner), kellel on tervishoiutöötaja hinnangul näidustus vaimse
tervise ja rasedusega seotult ning kes vajavad asjatundlikku nõu rasedusega seotud otsuste
tegemisel ja hirmude leevendamisel. Rasedusaegselt alustatud ja/või sünnituse järgselt
kriisiolukorras nõustamisel osutati teenust vajaduspõhiselt ka peale lapse sündi kuni 1-aasta
jooksul. Sihtrühma kuuluvad nõustamised eriolukorras sünnitus- ja sünnitusjärgsetes
osakondades viibivatele klientidele.

SA Väärtustades Elu 3
Pöördumise põhjused
(01.01.2020-31.12.2020)

Joonis 1. Pöördumise põhjused 2020.a nõustatud isikute lõikes (va kriisiväljasõidud).

Joonis 2. Pöördumise põhjused 2019.a nõustatud isikute lõikes kriisiväljasõitudel.

SA Väärtustades Elu 4
Ülevaade vanuse lõikes 2020.a
(01.01.2020-31.12.2020)

Joonis 3. Naiste vanuseline jaotuvus 2020.a (esmased pöördumised).

Joonis 4. Meeste vanuseline jaotuvus 2020.a (esmased pöördumised).

SA Väärtustades Elu 5

Ülevaade teenusele suunaja eriala lõikes 2020.a

(01.01.2020-31.12.2020)

Joonis 5. Teenusele suunajad esmaste pöördumiste lõikes isikuti 2020.a

Raseduskriisi nõustamisteenuse lõppkasusaajad on lapsed, kes kasvavad üles paremate
sotsiaalpsühholoogiliste toimetulekuoskustega ning vaimselt ja emotsionaalselt tervemates
perekondades. Samuti riik, kelle kodanikud tulevad edukamalt toime oma lähisuhetes

perekonnas ning on seeläbi ka töökohtadel vastutustundlikumad ning keskendumis-
võimelisemad.

Tagasiside: Nõustatutel palutakse võimalusel täita SA Väärtustades Elu koduleheküljel
www.rasedus.ee olev tagasiside ankeet. Küsitlusele vastajatest 100% on hinnanud
nõustamisekogemust väga heaks ehk 5-palli süsteemis maksimaalselt positiivseks.
Raseduskriisi nõustamist pidasid vajalikuks 100% vastanutest. Nõustaja tegevuses hinnati
enim järgmiseid aspekte (lubatud 1 valik): orienteeritust lahendustele (73%), paindlikku ja
individuaalset lähenemist (13%), head kontaktiloomise võimet (7%), eneseavamiseks
turvalise õhkkonna loomist (7%). Vastuvõtule eelistatakse registreerida ennast valdavalt
telefoni teel (73%) või internet teel (27%).
Vabas vormis hinnangut tegevusele on antud järgmiselt:
• “Sattusin keerulisse olukorda ja tõdesin endale, et vajan abi. Haiglas olles soovitati
pöörduda raseduskriisi nõustaja poole. Nõustajaga sain kohe hea kontakti ja tema
suhtumine oli väga meeldiv. Nõustaja kuulas, esitas küsimusi, mis panid mind asjale
teise külje pealt vaatama. Olen nõustajaga väga Rahul”
• “Super nõustaja, kuulas palju ja andis head nõu! Tänud selle võimaluse eest!”

  1. Raseduskriisi nõustaja, tase 6 KUTSE
    Aastatel 2016-2019 on EÄÜ koostöös SAVEga andnud välja raseduskriisi nõustaja, tase 6
    kutset. Vastavalt Tervishoiu Kutsenõukogu otsusele kuulutati 2019.a raseduskriisi nõustaja
    kutsete kutse andja avaliku konkursi võitjaks SA Väärtustades Elu. Kutse andmisega seotud
    dokumendid on kättesaadavad: http://save.ee/kutse-andmine/
    2020.a seisuga on 10 kutselist raseduskriisi nõustajat.

SA Väärtustades Elu 6

  1. Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitus 2018-2020/2021)
    2018.a on HMN-i toel välja töötatud raseduskriisi nõustamise õppekava. Õppekava
    väljatöötamise töörühmas osalesid: SAVE esindajatena Ena Soodla, Kaia Kapsta-Forrester,
    ERNS-I esindajana Kristi kuura, raseduskriisi nõustajana Margit Emberg.
    Konsultandilepinguga kuulusid töörühma Kristiina Uriko (Tallinna Ülikool) ja Irena Bartels
    (EÄÜ, ITK). Põhjalik erialne täiendkoolitus kestab 2,5 aastat ja on mahuga 90EAP.
    Raseduskriisi nõustamise täiendkoolitus 2018-2020 alustas 2018.a septembrist. 01.01.2021.a
    seisuga õpib raseduskriisi nõustamise täiendkoolitusel 16 isikut. 2020.a võeti vastu otsus
    tingituna eriolukorrast riigis ja kontaktõppe peatamisest pikendada täiendkoolitust väljaõppe
    praktilise iseloomu tõttu kuni mai 2021. Võimaldades seeläbi optimeerida nii õppetöö
    korraldust kui ka vajaliku õppepraktika läbimist, mis on pandeemia tingimustes olnud
    oluliselt piiratud. Täiendkoolitust toetab HMN.
    2019.a septembrist alustasid raseduskriisi nõustamise täiendväljaõppes osalejad oma
    superviseeritud nõustamispraktikat. Nõustamispraktika kestab perioodil september 2019 –
    märts 2021. Superviseeritud nõustamispraktika lõppeb praktika kaitsmisega 2021.a aprillis.
  2. Raseduskriisi nõustamisteenuse integreerimine tervishoiusüsteemi
    Juba viimased 5 aastat, alates 2015.a, on SAVE koostöös ERNS-iga esitanud Eesti
    Haigekassale taotluse raseduskriisi nõustamisteenuste a) raseduskriisi nõustamine (raseduse
    planeerimise, raseduse ja sünnitusjärgsel ajal); b) raseduskriisi nõustamine väljasõiduga
    tervishoiuasutusse (kriisiväljasõit), lisamiseks tervishoiueteenuste nimekirja, sh aastate
    jooksul on nii nimetus kui teenuse kirjeldus täpsustunud. Integreeritus võimaldaks paremini
    organiseerida nii teenuse kättesaadavust kui ka vajaduspõhist pakkumist tervishoiusüsteemis.
    Detsembri alguses 2019.a saime Eesti Haigekassalt tagasiside teenuse taotluse menetlemise
    lõpetamise kohta. Uue taotluse teenuse raseduskriisi nõustamine lisamiseks tervishoiuteenuste
    loetellu esitasime 20. detsembril 2019.a. 2020.a ei võetud teenuse taotlust menetlemisesse
    põhjendusega, et seda osutavad juba ämmaemandad. Käesoleval hetkel jääb ebaselgeks
    projektiväliselt pakutava raseduskriisi teenuse kvaliteet, teenuse osutaja kvalifikatsioon
    (väljaõpe ja kutse) ja teenusele saamise tingimused, samuti ei anna see hetkel võrdseid
    võimalusi raseduskriisi nõustaja kvalifikatsiooni omandanud spetsialistidel töötada
    tervishoiusüsteemis. Näeme jätkuvalt raseduskriisi nõustamist eraldiseisva tervishoiu
    tugiteenusena ning peame oluliseks vaimse tervise-alase nõustamise kvaliteetse ja
    teaduspõhise nõustamispädevuse hoidmist ja säilitamist läbi kvaliteetse eriala- ja jätkuva
    täiendõppe ning jätkusuutliku superviseeritud nõustamispraktika rakendamise.
  3. Raseduskriisi nõustamisalane kostöö, info sidus- ja sihtrühma esindajatele,
    avalikkusele suunatud info.
    30.03.2020 toimus info- ja teabepäev “14 aastat raseduskriisinõustamise loomisest
    rahvastikuministri algatusel”. Infopäeval jagasid senist kogemust ja tulevikuperspektiivi
    raseduskriisi nõustamise eriala kontekstis erinevate erialade ja sidusrühmade esindajad.
    31.03.2020 ilmus pressiteade Rahvastikuminister Solman: raseduskriisi nõustamine peaks

olema osa tervishoiusüsteemist https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/solman-
raseduskriisi-noustamine-peaks-olema-osa-tervishoiususteemist.

SA Väärtustades Elu 7

märtsis kirjutas ajakirjas Pere ja Kodu raseduskriisi nõustaja Kairi Tozen-Pütsepp teemal
“Kuidas kohaneda teadmisega, et lähedki päriselt üksi sünnitama”.
aprillis rääkis saartel töötav raseduskriisi nõustaja Maret Voites videosilla vahendusel
Terevisioonis raseduskriisi nõustamisest ja rasedate nõustamisest kriisi ajal.
aprillis kirjutas raseduskriisi nõustaja Margit Emberg Õhtulehes sünnitusega seotud hirmudest
kriisiajal.

  1. mail 2020 toimus SAVE emadepäeva veebikonverents „Viimane õnnelik suhe”.
    Konverentsil oli üleval ka info raseduskriisi nõustamise võimaluse kohta. Otseülekanne
    Postimehes, Delfis ja Õhtulehes.
    septembris kirjutas ajakirjas Perearst raseduskriisi nõustaja Kairi Tozen-Pütsepp
    sünnitusjärgsest depressioonist.
  2. novembril 2020 toimus SAVE isadepäevakonverents “Mis mõtet on abielluda?”
    Konverents toimus ka otseülekandena ning ühe SAVE olulise tegevusena oli üleval ka info
    raseduskriisi nõustamisvõimaluse kohta.
    detsembris kirjutas Delfis abordi teemal psühholoog ja raseduskriisi nõustaja Margit Emberg.
    Raseduskriisi alase põhiinfo leiab: www.rasedus.ee, www.save.ee.
    KOKKUVÕTE: Professionaalne varane psühhosotsiaalne sekkumine aitab viia miinimumini
    varasemat elukvaliteeti märgatavalt häirivate sümptomite süvenemist ja sellest tuleneva
    võimaliku hilise (pikaajalise ja kuluka) psühhoteraapilise sekkumise vajadust. Raseduskriisi
    nõustamise projekti raames on peredele on tagatud nõustamine vähemalt kahe nädala jooksul
    pöördumisest, kiirete küsimuste puhul esimesel võimalusel või vähemalt kahe tööpäeva
    jooksul. Kriisiväljakutsetele reageeritakse enamasti 2-3 tunni jooksul olenevalt asukohast ja
    nõustaja kättesaadavusest, kuid hiljemalt ööpäeva jooksul üle-Eesti. Lisaks on nõustajatel
    valmisolek skype-nõustamise võimaluse pakkumiseks. Tagatud on ka tasuta nõustamistelefon
    8002008 ja tasuta e-nõustamise võimalus peredele üle-Eesti. Raseduskriisi nõustaja järgib
    oma töös professionaalse nõustamise häid tavasid – austades inimese isikupuutumatust,
    püüdes kaitsta kliendi enesemääramisõigust ning täites konfidentsiaalsuse nõudeid.
    Läbi aastate oleme teinud olulist tööd teenuse mõtestamiseks ja integreerimiseks nii
    tervishoiusüsteemi kui ka Eesti ühiskonda tervikuna. Näeme raseduskriisi nõustamist
    tervishoiu tugiteenusena ning peame olulisena vaimse tervise nõustamisalase kvaliteetse ja
    teaduspõhise nõustamispädevuse hoidmist ja säilitamist läbi kvaliteetse erialaõppe ja
    jätkusuutliku superviseeritud nõustamispraktika rakendamise. Tänaseks päevaks võime öelda,
    et teenus on hästi vastu võetud ja oleme hinnatud koostööpartnerid tervishoiuasutustele ja
    sihtrühmaga kokkupuutuvale sidusrühmale. Jätkame raseduskriisinõustamise kontseptsiooni
    arendamist süsteemsema mõtlemise suunas ning seisame kvaliteetse ja teaduspõhise vaimse
    tervise alase nõustamispädevuse hoidmise ja säilitamise eest antud erialal.
    Ülevaate koostas projektijuht Margit Emberg
    Kuupäev: 25.01.2021