Hätta sattunud inimesele, kellele on hiljuti osaks saanud tõsine kriisisündmus on abiks psühholoogiline eneseabi. Kuigi nimetuse järgi viitab psühholoogiline esmaabi justkui üksnes psühholoogilise toe pakkumisele, on see mõiste laiem. Psühholoogiline esmaabi on olukorra ohutuses veendumine, meditsiinilise abi ja füüsilise turvalisuse tagamine ning psühholoogiline tugi.
Kriisiolukord on inimese psüühika loomulik reaktsioon äkitselt muutunud olukorrale. Kriisi võib vallandada mingi ebameeldiv situatsioon, äkki tekkinud raske olukord, millega toime ei tulda, kus tavapärased lahendusteed ei aita. See, kui traumaatiline mingi sündmus inimesele on, on väga individuaalne, sõltub kogetavast sündmusest, inimese omandatud toimetulekuoskustest, varasematest kogemustest, isiksuseomadustest.
Kriis võib kaasa tuua mitmeid kaotusi ühekorraga ja sel võib olla pikaajaline füüsiline ning emotsionaalne mõju. Psühholoogiline esmaabi võib aidata vähendada kaotuste mõju ja anda inimesele tugevust ning vastupidavust, mida ta vajab toimetulemiseks ja igapäevaelu jätkamiseks. Psühholoogiline esmaabi aitab taastada inimese turvalisuse- ning teistega kontaktis olemise tunde, suurendada rahulikkuse- ja lootusetunnet, tagada juurdepääsu vajalikule täiendavale toele, tekitada suutlikkuse end ise aidata või vajalikku tuge leida.
Psühholoogilist esmaabi saab osutada esimesest kontaktist hädas oleva inimesega, üldjuhul sündmuse ajal või vahetult pärast seda. Psühholoogilist esmaabi saab osutada kõikjal, kuid sellele eelnevalt tuleb tagada meditsiiniline esmaabi ning füüsiline turvalisus. Psühholoogilist esmaabi andes tuleb tegutseda austades inimese ohutust, väärikust ning õigusi.
Psühholoogilise esmaabi osutamise kolm sammu on jälgi, kuula ja aita.
Jälgi, kas ümbrus on ohutu, kas on vajadust meditsiinilise abi järele, kes võivad vajada eritähelepanu (lapsed, eakad, terviseprobleemide või tugevate šokireaktsioonidega inimesed). Loo kontakt abivajajaga, kuula empaatiliselt ja kogu tähelepanuga, et aidata rahuneda, uuri, mis on inimese vajadused ja mured. Aita rahuldada inimese põhivajadused ning leida lahendused esmastele probleemidele, aita abivajaja viia kokku lähedastega, vajadusel teiste toetajatega. Abistamisel lähtu kannatanu vajadustest – kuula kannatanut ning vajadusel täpsusta, kas pakutav abi on sobiv.
Psühholoogilise esmaabi andmise oskus on kasulik mitte ainult professionaalidele, vaid kõigile inimestele, sest kriis ei hüüa tulles. Kõige olulisem on kriisiolukorras jääda inimesega suheldes rahulikuks ning olla abi ja hoolitsuse osutamisel ehe ja siiras. Oskus psühholoogilist esmaabi anda toetab hättasattunu vaimset tervist ning võib aidata kaasa tõhusamale toimetulekule. Siiski tuleb meeles pidada, et psühholoogiline esmaabi ei asenda professionaalset abi ega nõustamist keerukamate ning rohkem süvenemist nõudvate vaimse tervise probleemide korral.
Artikli autor: Triinu Tints
Vaata täiendavat infot:
Sotsiaalkindlustus amet – psühholoogiline esmaabi
Psühholoogiline esmaabi: juhend otsestele abistajatele