Rasedus on partnerite jaoks suurte muutuste aeg. Tugevad emotsioonid võivad kõikuda suure amplituudiga üles-alla nii emal kui isal. Teineteist on võimalik sellel eluperioodil emotsionaalselt paremini toetada, kui pühendutakse lisaks uue ilmakodaniku vastuvõtmise tarvis ettevalmistuste tegemisele ka oma paarisuhetele piisavalt palju aega ja tähelepanu. Teisisõnu – kui ei jäeta paarisuhet unarusse.

Rasedus on hea aeg paarisuhte tugevdamiseks. Oluline on rääkida avameelselt oma tunnetest, rollidest, kohustustest, lootustest ja unistustest. Kaitsva faktorina hoiavad paarisuhet tervena hästitoimiva paarisuhte oskused: kuulamine, probleemide lahendamine, konfliktide juhtimine ja vastastikune aktsepteerimine. Enne (ja eriti enne esimese) lapse sündi on partneritel suurepärane võimalus veeta kahekesi ühiselt kvaliteetaega. Kui teil esineb paarisuhtes raskusi, kaaluge professionaalset abi.

Raseduse aegselt ja selle järgselt on omavahel avatult ja ausalt rääkimine on üks parimaid viise oma suhte tugevdamiseks. See võib aidata teil mõista üksteise tundeid, jagada ootusi, ennetada või lahendada probleeme ja vältida edaspidiseid pettumusi.

Konstruktiivne rääkimine tähendab mõlema osapoole jaoks sobiva hetke valimist, positiivset ja lühidat eneseväljendust, haiget tegevaid asjade väljaütlemiste vältimist ning turvalist erimeelsuste käsitlemist.

Kui partnerite vaheline suhtlus on muutunud pingelisemaks, võite leida lahendusi paarisuhte terapeudi poole pöördumisel. Oluline on siiski püüelda omavahelise hinnanguvaba, turvalise vestluse ja ühenduse poole alati ja igas olukorras.

Näiteks mõned teemad, millest saaksite partneriga omavahel läbi rääkida:

•  Millised on teie tunded rasedana või partnerina? Kas olete põnevil, väsinud, kurnatud või kogete midagi muud?
• Kas teil on raseduse või lapsevanemaks saamisega seotud muresid?
• Kuidas suhtute raseduse ajastusse ja selle mõjusse teie elus?
• Missugused on teie vajadused seoses läheduse ja seksuaalse intiimsusega mõlema partneri positsioonist lähtuvalt?
• Kui palju aega plaanib kumbki teist lapse eest hoolitsemiseks, näiteks vannitamine, riietumine ja lapsega igapäevane muu tegelemine?
• Kuidas suhtute pärast lapse sündi palga tööle naasmisele? Kui kiiresti soovite peale lapse sündi tööle tagasi naasta?
• Kui palju aega peaks kumbki kulutama tasustamata kodusele tööle, nagu koristamine, pesemine, toiduvalmistamine ja arvete tasumine?
• Kuidas hoiate endi jaoks tasakaalus töö- ja eraelu, seda nii paari, kui ka üksikisikuna ja missuguses mahus?
• Millised rollid ja kohustused teevad sind õnnelikuks ja pakuvad rohkem rahulolu, millised mitte?
• Missugune lapsevanem sa tahad olla? Mida kavatsed teha selleks, et luua lapsega sidet?
• Milliseid väärtusi soovid, et teie laps õpiks – näiteks lahkust, austust, aktsepteerimist…veel midagi…?
• Kas on mingeid rituaale ja traditsioone, mis on teie mõlema jaoks olulised?
• Kas teil on mingeid oskusi või võimeid, mille puhul loodate, et ka teie laps need omandab?
• Kas on teatud inimesi, kogukondi või rühmitusi, kelle osas soovite, et teie laps oleks tulevikus nendega seotud?
• Mis tüüpi sünnituseelsetel koolitustel soovite osaleda?
• Kuidas valmistate oma kodu beebi tulekuks ette?
• Kes kuuluvad teie tugivõrgustikku?
• Kuidas tulete toime rahaliselt ja kuidas te oma raha haldate?
• Kuidas soovite kasutada lapsehoolduspuhkust või paindlikku töökorraldust?
• Kas soovite saada lapse sündimise hetkeks paremasse kohta iseenda arengus? Näiteks loobuda suitsetamisest, alkoholi tarvitamisest. See küsimus puudutab mõlemat  partnerit.
• Kas kaalute lapsehoiuteenuste kasutamist? Kui jah, siis millised lapsehoiuvõimalused võiksid teile sobida?

Elu muutub ka pärast lapse sündi. Kui jätkate üksteisega rääkimist, ootuste jagamist ning rollide ja kohustuste üle läbirääkimiste pidamist, samuti kokkulepete tegemist ja neist ka kinni pidamist, püsib teie paarisuhe tõenäoliselt tugevama ja tervena.

Suhteoskused arenevad koos aja, kannatlikkuse ja harjutamisega. Rasedus on suurepärane aeg järgmiste oskustega tegelemiseks:

Kuulamine – hea kuulamine seisneb selles, et sina ja su partner lasete teineteisel kõne katkestamata lõpetada. Samuti võib aidata kontrollida, kas saate aru, mida teie partner ütleb, see, kui teete partneri öeldust kokkuvõtte.

Ära kuulatud ja mõistetud saamine mõjub väga rahustavalt, isegi terapeutiliselt, seetõttu on kuulaja rollis olles oluline:

• Pöörata täis tähelepanu oma partneri sõnumile.
• Julgustada oma partnerit ennast rohkem avama ja iseendast rääkima.
• Veenduda, kas sa mõistad oma partneri perspektiivi.
• Oodata rahulikult kuni partner on oma sõnumi lõpuni öelnud.

Probleemide lahendamine – lahenduste otsimisel, läbirääkimistel ja kompromisside tegemisel lahendate probleeme tõenäolisemalt viisil, millega jääte mõlemad rahule.

Konfliktide juhtimine positiivselt ja konstruktiivselt – kui asjad lähevad kuumaks, on oluline võtta aeg maha, et aktsepteerida teineteise vaatenurki ja kontrollida paremini oma üleskeenud, vihaseid tundeid. See aitab tulla vestlusesse tagasi positiivsema ja sõbralikuma eelhoiakuga.

Üksteise aktsepteerimine see tähendab teineteise erinevuste väärtustamist ka siis, kui elate koos. Suudame seda vaid juhul, kui otsustame olla paindliku, tolerantse ja avatud meelega.

Kuulamine, probleemide lahendamine, konfliktide juhtimine ja üksteise aktsepteerimine on olulised oskused laste kasvatamisel kui koondute lapsevanematena ühtsesse meeskonda. Tugev lapsevanemate vaheline liit ja omavaheline koostöö mõjuvad hästi teie lapse heaolule ja arengule. See on kasulik ka teile kui armastajatele, sest tunnete end tõenäoliselt õnnelikumana, enesekindlamana ning pereeluga igati rahulolevamatena.

Paljud paarid räägivad sellest, kuidas rasedus ja lapsevanemaks saamine mõjutavad suhteid, sealhulgas seksi ja intiimsust. Samas kinnitavad kõik paari- ja peresuhetega tegelevad spetsialistid, et hea suhtlus paarisuhtes on ülioluline.

Rasedus on suurepärane aeg, et nautida teineteise seltskonda ja teha asju, milleks jääb teil esimestel kuudel pärast lapse sündi vähem aega. Magamine, filmi vaatamine, väljas söömas käimine ning sõprade ja pere külastamine on vaid mõned asjad, mida võiksite enne lapse saabumist teha.

Mälestused koosveedetud aegadest ja ühiselt tehtud tegevustest võivad teile hiljem meenuda, kui teie omavahelise paarisuhte tugevus ja väärtus. Kasutage seda kui ressurssi eelseisvateks kuudeks, kui olete hõivatud oma lapse eest hoolitsemisega ja paarisuhte jaoks võib aega nappida.  See on otsekui suhte liim, mis hoiab teid koos ka tulevikus, eriti keerulisemate aegade läbimisel.

Muutused suhetes raseduse ajal on loomulikud. Kui aga vaidlete oma partneriga tavapärasest rohkem, väldite arutelusid või tunnete end vihasena või ebakindlalt, oleks hea mõte pöörduda ühiselt professionaalse abi järele.

Paarid, kes vaidlevad või tülitsevad palju, võiksid rääkida suhtenõustajaga või terapeudiga, et tuua muutust oma suhtlusmustritesse enne, kui omavahelised erimeelsused ja konfliktid on väljunud turvalisuse piiridest.   

Eestis on võimalik osaleda ka erinevatel suhteoskusi toetavatel koolitustel. Tuntumad neist on PREP – Paarisuhte Rahulolu Edendav Programm ja IMAGO paarisuhte töötuba ”Teekond soovitud armastuseni”.

Artikli autor: Kaia Kapsta-Forrester

Kuhu veel vajadusel pöörduda?

• Pöörduge raseduskriisi nõustamisele
• Pöörduge pereteraapiasse
• Pöörduge oma perearsti poole, et asjad selgeks rääkida ja saada saatekiri psühholoogile või pereteraapiateenusele.
• Otsige sobivaid PREP või IMAGO gruppe: www.prep.ee/kalender; suhteteraapia.ee/tootoad

Kui partner ei taha sinuga nõustamisele tulla, võib mõelda vajadusel ka individuaalse pöördumise võimalusele.

Kasutatud kirjandus:

• Baxter, L.A. (Ed.) (2011). Voicing relationships: A dialogic perspective. Los Angeles, CA: Sage Publications.
• Bernecker, K., Ghassemi, M., & Brandstatter, V. (2019). Approach and avoidance relationship goals and couples’ nonverbal communication during conflict. European Journal of Social Psychology, 49(3), 622-636. doi: 10.1002/ejsp.2379.
• Capuzzi, D., & Stauffer, M.D. (Eds.) (2015). Foundations of couples, marriage, and family counseling. New Jersey: Wiley.
• Fowers, B.J. (2001). The limits of a technical concept of a good marriage: Exploring the role of virtue in communication skills. Journal of Marital and Family Therapy, 27(3), 327-340. doi: 10.1111/j.1752-0606.2001.tb00328.x.
• Guerrero, L.K., Andersen, P.A., & Afifi, W.A. (2013). Close encounters: Communication in relationships. Los Angeles, CA: Sage Publications.
• Halford, W.K., & Bodenmann, G. (2013). Effects of relationship education on maintenance of couple relationship satisfaction. Clinical Psychology Review, 33(4), 512-525. doi: 10.1016/j.cpr.2013.02.001.
• Kuhn, R., Bradbury, T.N., Nussbeck, F.W., & Bodenmann, G. (2018). The power of listening: Lending an ear to the partner during dyadic coping conversations. Journal of Family Psychology, 32(6). doi: 10.1037/fam0000421. PREP-Paarisuhte rahulolu edendamise programm – www.prep.ee

  IMAGO Ühing – suhteteraapia.ee